Motivatsioon by Marko

Ongi käes viimaste pingutuste aeg. Selleks, et panna õppetööle sellel semestril punkt, tuli meil välja mõelda ja valmistada video, tunnis käsitletud teemal. Meie valisime teemaks motivatsiooni, näitlejaks oli Marko. Videot monteerimise andsime professionaali kätte. Me lähenesime loovalt :)

Sellelt semestrilt võtame kaasa loova mõtlemise ja et igale probleemile saab lahenduse.

Videot saate vaadata siit! MOTIVATSIOON BY MARKO

Fotokollaaž

Õppejõud andis meile tunnis ülesandeks, käia kooli või linnas ringi ning pildisatada üles 9 mõistega seonduvat pilti. Nendeks mõisteteks olid: esmamulje, stereotüüp, kehakeel, aktiivne kuulamine, loovus linnapildis, sünergia, konformsus, sotsiaalne looderdamine, meie koos töötamas. Kõik grupiliikmed peale ühe võttis osa sellest väikesest fotojahist. Leidsime, et tunnist osa võtnud grupiliikmed andsid kõik võrdse panuse kollaaži valmimisse.

Alustasime kõigepealt mõistetele tähenduse leidmisega, seejärel asusime fotolavastusteks sobilikke asukohti otsima. Nendega väga probleeme ei olnud, sest valdav enamus pilte tegime koolis. Parimaks osaks kogu protsessi jooksul oli meie arust üleüldine koos töötamine klassiruumist väljaspool, see annab palju rohkem vabadust ning paneb mõtlema loovalt, mida antud mooduli juures läbiva teemana arutame. Tulemuseda valmis meie tagasihoidlik fotokollaaž.

Eelpool mainitud teemad on pildil paigutatud vasakult paremale eraldi ridades.

1.  Esmamulje - sellest oleneb suur osa kogu suhtlemisest ja suhtumisest sellesse inimesse, keda kohatakse. Sellel pildil me tahtsimegi välja tuua esmamulje halvema variandi, ehk see esmamulje, mida fotol presenteeritakse ei ole kindlasti viisakas ning jätab inimestest halva ja pätiliku mulje. 
2.  Stereotüüp - mees prillide ja paksu teadusliku raamatuga. Kindlasti on tegemist tuupuriga, kel pole sõpru ja tema lemmikaineteks on matemaatika, keemia ja füüsika. Stereotüübi loob inimese käitumine, tegevused ja välimus. Stereotüübi järeldamisel on oma roll ka esmamuljel.
3.  Kehakeel - kehakeelest annab välja lugeda, et paremal pool olev isik on äärmiselt üllatunud vasakpoolse käeliigutuste üle. Kui parempoolse isiku näoilme oleks neutraalne, ei saaks aru, mida tegelikult ta mõtles või tundis.
4. Aktiivne kuulamine - viisakas on alati kuulata, mida teised sulle räägivad. Pildil oleva isiku kehakeel näitab, et tema on südamega teemas sees. Kui kuulad, ütle ise ka sõna sekka!
5. Loovus linnapildis - keegi on maalinud tunneli seinale maalingud, see on meie arust loovus linnapildis. Igavam oleks, kui need seinad oleks sodimata. (Antud tunnel asub Kristiine keskuse vahetusläheduses, raudteejaama all)
6.  Sünergia- sünergia koos konformsusega on ühed raskeimad mõisted, mida pildina välja tuua. Sünergiat ei pruugi alati tunnetada ehk koos töötades peaks tekkima tunne, kuidas probleemid ja küsimused ise lahenduvad või tekib 4 liikmelisse tiimi kujuteldav 5 või 6 liige juurde. 
7. Konformus - oma tõekspidamistest lahti ütlemine ehk vooluga kaasa minemine. grupis konformuse tekkimine on väga halb, see toob kaasa ideede nappuse ning looderdamise, loodetakse, et teie eest mõeldakse. Meie tahtsime öelda selle pildiga seda, et usuliikumised mõjutavad väga suuri masse ning nende eest nö mõeldakse, öeldakse ette, mis on õige ja rahvas nii ka tegutseb. 
8. Sotsiaalne looderdamine - ülejäänud klass teeb tööd, osad neist tegelevad muude asjadega. Kui tegeletakse kindlate ülesannetega, oleks mõistlik kõigil kaasa mõelda. See toob kaasa kiirema lahenduse, huvitavamad ideed. 
9.  Koos töötamine - mmm, see on meie lemmik! 4 meest on ikka 4 meest. Koos on lõbusam!

4 muhedat selli

Seminare numero 3

Tere!

Kolmanda seminari teemaks oli Loovus ja löövus. Selleks seminariks tuli igal grupil ette valmistada üks Thinglink teemal Loovuse avaldumine igapäevaelus Thinglink on meenutab mõistekaarti, valitakse teemaga haakuv taustapilt ning taustale saab lisada mullikesi, mis sümboliseerivad erinevaid mõtteid. Meie grupp lähenes ülesandele loovalt. Me ei valmistanud ette Thinglinki, vaid tegime klassis asuvast tahvlist reaalajas mõistekaardi. Üks liige kirjutas tahvlile arutlusteemasid ning ülejäänud selgitasid lahti mõtted nende sõnade taga. Soov oli ülesanne mänguliselt lahendada ning välja tuua päevakajalised mõtted.

Kõige meeldejäävam mõte meie esitlusest oli näide TV3 uudistesaates vahel näidatav klipp, kus minnakse lasteaeda ja küsitakse lastelt päevakajalisi küsimusi. Laste vastused võivad mõnikord olla sedavõrd siirad ning samas täiskasvanule naljakad. Seal avaldub lastes loovus, lapsed on palju vabamad oma ütlemistes, sest vanematel lastel ja eriti täiskasvanutel on tekkinud elu jooksul arusaam, mida, mis olukorras öelda ning see pärsib loovat mõtlemist. Lapsed see-eest mõtlevad oma seisukohalt ja ütlevad seda, mis neid puudutab, nad näevad veel maailma hoopis teistmoodi kui täiskasvanud.


Sellele lausele klikkides näete videot 3-st huvitavast näitest, kuidas oma elu lihtsamaks või põnevamaks teha, et me oma leidlikkust ning loovust ei kaotaks.

Kolmandale seminarile eelnenud tunnid

Peale teist semiani tuli meie tundi mees, kes polnud eestlane, ta oli pärist Inglismaalt, kuid ta elab ja töötab hetkel Eestis. Ta tegeleb igapäevaselt suhtlemisega seotud teemadega ning annab sellel teemal loenguid. 

Ta rääkis meile suhtlemise alustest ning arutasime eestlaste ja inglaste vahelisi erinevusi. Välislektor pani meid mõtlema päris huvitaval teemal, ta selgitas, et inglased oma jutuga ainult pläkutavad, nende suhtlemine põhineb emotsioonidel, eestlaste suhtlemine, aga faktidel. Seda saab põhjendada sellega, et aastasadu on inglased elanud pidevalt teiste inimeste läheduses ehk linnades, kuid Eesti asustatus oli niivõrd hõre, et peale oma pereliikmete võis kedagi näha ja kellegagi suhelda väga harva. Oma pereliikmeid sa näed iga päev ning sa tead nende elus nii palju, et ei teki vajadust pläkutamisele, räägiti siis, kui selleks vajadus oli. Inlgased sel ajal olid palju jutukamad, sest neil oli ka kellega rääkida.

Järgmisel tunnil tegime grupiga ajurünnaku, hakkasime iseseivalt otsima probleemi koolis. Leidsime probleemi, milleks oli: kooli WC-des olev hais. Peale seda näidati meile umbes 30 pilti ning pidime küsima pildiga seonduvalt oma teema kohta küsimusi. Pildid olid täiesti suvaliselt, ning neil ei olnud omavahel mingit seost. See oli meile vaimselt väga väsitav, sest pidid seda võtma täie tõsidusega, kuigi osad pildid olid väga naljakad ning ei seostunud absuluutselt meie teemaga. Me tegime antud ajurünnaku meetodi lihtsustatud variandi, sest loengu pikkus ei oleks seda võimaldanud.

Ajurünnakutega saime sel tunnil ühele poole, aga esitlused tegime järgneval tunnil. Rääkisime klassile oma probleemist ning tõime väja lahendused, kuidas see probleem lahendada. Siinkohal tooksin välja silmapaistvamad mõtted:

• Kõik probleemid algavad 0-korrusel asuvast sööklast. 
• Koolimaja viiendale korrusele tuleb ehitada miljonivaatega tualett.
• Kas ehitustöölised peaksid kasutama teisaldatavat käimlat? 

Teiste esitlusi kuulates tegime poistega ühe ilusa plakati. 

Esimese seminari järgsed tunnid ning teise seminari materjalid

Aeg on läinud kui linutiivul ning järgmisel tunnil on meil seminar. Seminariks valmisasime ette konflikti teemalise powerpoint esitluse ja valmistasime mõistekaaridid aktiivse kuulamise ja enesekehtestamise kohta. Postituse alguses näete, millised meie mõistekaardid välja näevad.
Selle lingi alt näete meie konflikti esitlust. Konflikti esitlus

Eelmises tunnis oli meil omapärane ülesanne. Õppejõud andis juhised kätte, ning suundusime raamatukokku, kus valmistasime ette konflikti teemalise powerpoint esitluse. Selle koostamine meil kaua aega ei võtnud, sest koostöö sujus ja arusaamatusi ei tekkinud.

• Küsimused, mis jäid õhku:

1. Kas on igale probleemile vaja lahendus leida? Olenevalt juhtumist võib probleem olla lahendatud sellega, et mingi osapool lõpetab probleemi üle mõtlemise või sellele lahenduse leidmise. 

• Mõtted, ideed, mis me kaasa võtame: 

1. motiveerimine teise kasu, manipulerrimine minu kasu.
2. restoranides klientidele kommi pakkumine tõstab jootrahaks jäetavat summat
3. Alias on väga kihvt mäng!

Kommunikatsioon kui eduka suhtlemise eeldus

Peale seminari hakkasime tegelema uue mooduliga, mille pealkirjaks on Kommunikatsioon kui eduka suhtlemise eeldus.

Tegu on sissejuhatava videoga sellesse teemasse, seal on hästi mängitud kuulamise ja rääkimise pooled sassi ehk klient räägib juttu, mida tegelikult peaks rääkima klienditeenindaja. Rääkides teiste inimestega peame ennast piisavalt ilmekalt väljendama, et vastaspool saaks meie edastatavast jutust aru. Arusaamatusest tingitud infosulg võib mõningatel juhtudel olla kahjulik kas inimestele endile või näiteks ettevõttele. Ettevõtluses üheks suuremaks kulutuseks on kauba transportimine kliendini. Kui laotöötaja koplekteerib kaupa valesti või valedes kogustes, peab mahajäänud või üleliigsed tooted ikkagi vastavasse kohta toimetamine ning see on kõik kulu ettevõttele.

Kujutage ette olukorda, kus te olete rääkimas sõbrale, mis te eelmine nädalavahetus tegite. Teie mõtetes ja mälus on mälestused, mis tekkisid ja neid sõbrale rääkides võib tekkida kuulajal hoopis teistsugune pilt sellest, kus, mis te eelmine nädalavahetus tegite. Sellest tulenevalt saama väita, et kommunikatsioon on eduka suhtlemise alus.

Sooviksime teieni tuua tõhusa viisi, kuidas lahendada näiteks probleeme, olukordi. See koosneb viiest mõistest: küsimus, info kogumine, info analüüs, mõtlen tagajärgedele, uurin mida teised arvavad. Kui nendele küsimustele saate oma probleemiga seonduvalt vastused, olete selle probleemi edukalt lahendanud.

Loengu lõbusaimaks osaks oli Aliase mängimine. Meie tiim võitis selle, kõik grupid pidid seletama 4 mõistet ning õpetaja mõõtis aega. Võitjatel kulus 4 mõiste seletamiseks 35 sekundit, teisel grupil 45 sekundit. Aliase mängimise põhjal sai aru samuti, kui oluline on üksteisest arusaamine. Mängisime Aliast, et tekitada efekti kuulaja ja rääkija erinevatest ettekujutustest. Kuulajal võib olla hoopis teistsugune arusaam asjadest ja sõnadetähendusest. Kui arusaamad on sarnased, tuleb mõistete seletamine ladusamalt ning kiiremalt.

4 muhedat selli

Seen by everyone

Seminar

Tere!

Viimasest postitusest on nädal juba möödas ja siinkohal tahtsimegi rääkida selle õppeaine raames toimunud seminarist, mis toimus eelmisel nädalal.

Valmistasime esimeseks seminariks üpris palju materjali, mida ette kanda klassi ees. Meil oli seminarist hoopis teistsugune arusaam. Meie eelarvamuse põhjal arvasime, et peame kogu oma ette valmistatud materjali ette kandma ja nii teevad ka teised grupid(tunnis on tekitatud laudkonnad, kus vähemalt 4 liiget), kuid see eelarvamus osutus vääraks. Loosi fortuuna osutus meie Muhedate Sellide rühmale ning avasime seminari võõra teemaga, ehk me seda ei valmistanud kodudes ette, vaid kõik grupid said 5 minutit ettevalmistuseks ja seejärel loosisime välja, mis grupp klassi ette läheb.

Kogu seminar oli üles ehitatud paljudele teemadele ning neid arutati klassi ees grupiga koos. Ülejäänud klassikaaslased said peale esitlust kommenteerida, anda tagasisidet või rääkida teemal kaasa, esitada oma seisukohti. Läbivateks teemadeks olid isiksuse ja psühholoogiaga seonduvad teemad. Nendeks olid: motivatsioon, isikus, taju, minapilt ja enesehinnang ning sotsiaalne taju.

Tegu oli vahva seminariga, kus sai esineda, grupiliikmete vahelist koostööd tugevdada. Teile, kes meie blogi loete, soovitame õigel ajal oma asjad ära teha. Lõpmatuseni viivitada ei saa ning lõpuks saabub tähtaeg. Esines ka meil tõrkeid, sest motivatsiooni otsingud läksid liiga pikaks. :) Järgmine kord teame oma isiksuse tunnuseid, proovime isiksuse negatiivseid külgi vältida ja jõuda eesmärkideni õigeaegselt.

4 muhedat selli

Meie esimesed tunnid

Tere!

Selleks ajaks kui 4 vahvat seltsimeest koolimajja jõudsid, olid tunnid juba alanud. Algus on alati üle kivide ja kändude, nii oli ka meil. Uus kool, uued koolikaaslased, uus rutiin ja õpikeskkond.

Alustasime tundi ringis istudes, kõik olid nii vaiksed, et lausa piinlik oli kohati. Õpetaja tutvustas ennast, samal ajal me valmistasime nimesilte ja valmistusime ennast tutvustama. Tol hetkel me oma klassikaaslastega väga tuttavad ei olnud. See tund aitas meil omavahel paremini tuttavaks saada ning muutis õhkkonna vabamaks. Kui osadel õpilastel oli enesetutvustus tehtud, muutusid nad palju rõõmsamaks ning tundsid ennast vabamalt. Seda oli huvitav vaadata ja kogeda, kuidas inimesed on tunduvalt vabama olekuga kui tunni alguses.

Järgmises tunnis tegelesime sellega, kuidas oleme harjunud kooliga, teineteisega, Tallinna melu ja olustikuga. Selgitasime välja, mis on veel murekohad ning kuidas saaks neid lahendada. Peamised murekohad olid Tallinna transport ja uued veebipõhised õpikeskkonnad. Nendeks olid Moodle ja Õis. Üldiselt olime selleks ajaks juba uue olustikuga harjunud ja olime valmis uuteks väljakutseteks.

Kolmandaks tunniks saime ise valida teema, mida hakkame arutama. Selleks oli motivatsioon, tutvusime mitme motivatsiooni teooriaga ning leidsime ka ise viise, kuidas motivatsiooni leida ja omandada. Vastukaaluks arutasime ka teemadel kuhu see motivatsioon kaob, millest see tingitud on.

Mida me tundidest kaasa võtame:

• ole vaba suhtleja
• tee ettenähtud tegevused õigeks ajaks ära
• kasuta sõprade abi
• ole loov

Küsimsued millele ei saanud vastust?

• Kui jõuda Maslow püramiidi täiesti tippu, milline me elu välja näeks? Kui arenenud inimesed me oleks?

Tervitavad 4 muhedat selli! :)

1. mooduli infograafikud

Enesetutvustused

Tere kallid kaasmaalased. Minu nimi on Gert Möllits, olen 19 aastat vana noormees. Sündisin Rakveres, elan Sakus, õppisin Raplas. Peale gümnaasiumit tegin otsuse tulla õppima logistikat Tallinna Tehnikakõrgkooli. Siiamaani seda otsust ei kahetse.

Hobideks on aeg-ajalt korvpalli patsutamine, sõpradega ajaveetmine ja rohke muusikakuulamine. Suurema osa vabast ajast suunan sõpradeke, sest kahjuks või õnneks on neid mul väga palju. Meeldib väga inimestega suhelda. Peace!

Mina olen Fred, 20-aastane noormees, kes on sündinud Paides ja elanud Türil. Nüüdseks olen üle 10 aasta elanud Sakus, kus lõpetasin eelmine aasta gümnaasiumi. Kohe peale gümnaasiumi lõppu läksin 11ks kuuks ajateenistusse ning sellest õppeaastast hakkasin õppima Transpordi ja Logistika erialal. Olen aktiivne ja ettevõtlik, sellepärast ka paljude asjadega tegelen. Korvpalli olen 7-8 aastat mänginud, talvisel ajal suusatan nii mägedes kui ka laugemal maal, suvisel ajal on hobiks kujunenud discgolf.

Mina olen siis Marko. Tulen Võrust ja õpin logistika erialal, olen 19 aastat noor. Muidu siuke päris rahulik vend, võtan vaikselt ning üritan kõigiga suhelda vabalt. Vabal ajal tegelen spordiga, nüüd rohkem jõusaalis. Praegu üritan pealinna eluga kohaneda, leida uusi tutvusi ning käia pidudel jne. Saan ikka enamjaolt kõigiga hästi läbi ja üritan osa võtta vestlustest ning ka ise panustada. Mõnikord kui juhtub teen nalja ka.

Minu nimi on Mike. Olen 19-aastane ning elan Tallinnas. Lõpetasin Pirita Majandusgümnaasiumi ja peale seda otsustasin tulla õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli transporti ja logistikat. Kooli kõrvalt käin ka paar korda nädalas tööl. Meeldib tegeleda spordiga: jalgpall, korvpall ja jõusaal. Veel meeldib vaadata filme ning seriaale.